Srngarasataka 35

संसारे ऽस्मिन्नसारे कुनृपतिभवनद्वारसेवाकलङ्के
व्यासङ्गव्यस्तधैर्यं कथममलधियो मानसं संविदध्युः |
यद्येताः प्रोद्यदिन्दुद्युतिनिचयभृतो न स्युरम्भोजनेत्राः
प्रेङ्खत्काञ्चीकलापाः स्तनभरविनमन्मध्यभाजस्तरुण्यः ||३5||

saṃsāre 'sminn asāre / kunṛpati-bhavana- / dvāra-sevā-kalaṅke
vyāsaṅga-vyasta-dhairyaṃ / katham amala-dhiyo / mānasaṃ vā vidadhyuḥ |
yady etāḥ prodyad-indu- / dyuti-nicaya-bhṛto / na syur ambhoja-netrāḥ
preṅkhat-kāñcī-kalāpāḥ / stana-bhara-vinaman- / madhya-bhājas taruṇyaḥ ||

An dieser oberflächlichen Welt, befleckt durch den Dienst am Palasttor des Tyrannen,
würde keiner hängen, der vernünftig ist, und damit seine ernste Ruhe stören;
wenn da nicht diese lotosäugigen Mädchen wären, die den Glanz des aufgehenden Mondes tragen,
mit schaukelndem Gürtel und durch die Last der Brüste gebäugter Taillie.

Metrum: 21 Sragdharā - - - - v - - / v v v v v v - / - v - - v - -

kalaṅka = m. Fleck Makel. vyasta = zerteilt, gesondert. vidadhyuḥ = Optativ 3. Pl. P. vidhā = verteilen, einteilen, zuteilen, gewähren, anordenn, zuweisen, bestimme, festsetzen, einricheten, thun, machen, schaffen, vollziehen, ... preṅkhat = pra-īṅkh = schaukeln, schütteln. kalāpa = Bund, Bündel, Menge. kāñcīkalāpa = Gürtel

Kosambi 35 = Chowkhamba 31, Stoler Miller 97.

Srngarasataka 34

यदेतत् पूर्णेन्दुद्युतिहरमुदाराकृतिधरं
मुखाब्जं तन्वङ्ग्याः किल वसति यत्राधरमधु |
इदं तत् किंपाकद्रुमफलमतीव विरसं
व्यतीतेऽस्मिन् काले विषमिव भविष्यत्यसुखदम् || ३4 ||

yad etat pūrṇêndu- / dyuti-haram udārâkṛti-dharaṃ
mukhâbjaṃ tanv-aṅgyāḥ / kila vasati yatrâdhara-madhu |
idaṃ tat kiṃpāka- / druma-phalam atīva virasaṃ
vyatīte 'smin kāle / viṣam iva bhaviṣyaty a-sukha-dam || 34 ||

Dieses einem Lotos gleichende Gesicht einer Frau mit schlanken Gliedern, in dem es Lippen-Honig gibt;
das dem vollen Mond den Glanz nimmt, und das eine edle Form trägt:
das wird wenn diese Zeit vergangen ist zur einer sauren Frucht
ohne jeden Geschmack – wie zu einem Gift, das Schmerz bereitet.

vas = vasati = wohnen. udāra = edel
Kosambi 34 = Chowkhamba 48. Stoler Miller 96.
Metrum: śikhariṇī (17) v - - - - - | v v v v v - - v v v -

Srngarasataka 33

सन्मार्गे तावदास्ते प्रभवति च नरस्तावदेवेन्द्रियाणां
लज्जां तावद्विधत्ते विनयमपि समालम्बते तावदेव |
भ्रूचापाकृष्टमुक्ताः श्रवणपथजुषो नीलपक्ष्माण एते
यावल्लीलावतीनां हृदि न धृतिमुषो दृष्टिबाणाः पतन्ति || ३३ ||

san-mārge tāvad āste / prabhavati ca naras / tāvad evêndriyāṇāṃ
lajjāṃ tāvad vidhatte / vinayam api samālambate tāvad eva |
bhrū-cāpâkṛṣṭa-muktāḥ / śravaṇa-patha-juṣo / nīla-pakṣmāṇa ete
yāval līlāvatīnāṃ / hṛdi na dhṛti-muṣo / dṛṣṭi-bāṇāḥ patanti || 33 ||

Ein Mann bleibt solange auf dem Pfad der Guten, und beherrscht solange seine Sinne,
schämt sich so lange, hält sich selbst an seine gute Erziehung nur so lange,
bis die mit dem Augenbrauen-Bogen gespannt und abgschossenen, bis zu den Ohren reichenden, schwarz-bewimperten
Blick-Pfeile der schönen Frauen in sein Herz treffen und seine Festigkeit rauben.

samā-lamb sich halten an, sich stützen auf. vinaya = Erziehung, Zucht, Anstand, Bescheidenheit. juṣ = an ... Gefallen finden; sich in ... aufhalten,

Kosambi 33 = Chowkhamba 74. Stoler Miller 95.
Metrum: 21 Sragdharā - - - - v - - / v v v v v v - / - v - - v - -

Srngarasataka 32

नो सत्येन मृगाङ्क एष वदनीभूतो न चेन्दीवर-
द्वन्द्वं लोचनतां गतं न कनकैरप्यङ्गयष्टिः कृता |
किन्त्वेवं कविभिः प्रतारितमनास्तत्त्वं विजानन्नपि
त्वग्मांसास्थिमयं वपुर्मृगदृशां मन्दो जनः सेवते ||३2||

no satyena mṛgāṅka eṣa vadanī- / bhūto , na cendīvara-
dvandvaṃ locanatāṃ gataṃ / na kanakair apy aṅga-yaṣṭiḥ kṛtā |
kintv evaṃ kavibhiḥ pratārita-manās / tattvaṃ vijānann api
tvag-māṃsāsthi-mayaṃ vapur mṛga-dṛśāṃ / mando janaḥ sevate ||32||

Der Mond ist hier nicht wirklich zum Gesicht geworden; das Indīvara-Blüten-Paar
nicht wirklich zu Augen; und auch die Glieder sind nicht aus Gold gemacht:
aber da ihr Herz von den Dichtern so betrogen wurde, geben sich die Einfältigen,
obwohl sie die Wahrheit kennen, dem Körper der Gazellenäugigen hin, der aus Haut, Fleich und Knochen ist.

manda = einfältig. pratārita = Kaus, von tṛṛ = betrügen.
Kosambi 32 = Chowkhamba 46,
Metrum: 19 - - - v v – v – v v v - / - - v - - v - Śārdūlavikrīḍita

Srngarasataka 31

आवर्तः संशयानामविनयभवनं पत्तनं साहसानां
दोषाणां सन्निधानं कपटशतमयं क्षेत्रमप्रत्ययानाम् |
स्वर्गद्वारस्य विघ्नो नरकपुरमुखं सर्वमायाकरण्डं
स्त्रीयन्त्रं केन सृष्टं विषममृतमयं प्राणिलोकस्य पाशः ||३1||

āvartaḥ saṃśayānām / avinaya-bhavanaṃ / pattanaṃ sāhasānāṃ
doṣāṇāṃ sannidhānaṃ / kapaṭa-śata-mayaṃ / kṣetram apratyayānām |
svarga-dvārasya vighno / naraka-pura-mukhaṃ / sarva-māyā-karaṇḍaṃ
strī-yantraṃ kena sṛṣṭaṃ / viṣam amṛtamayaṃ / prāṇi-lokasya pāśaḥ ||31 ||

Ein Strudel von Zweifeln; ein Tempel des schlechten Betragens; eine Stadt der Hektik;
ein Hort der Fehler; aus hundert Betrügereien bestehend; ein Feld des Mißtrauens;
ein Hindernis vor dem Himmelstor; der Schlund der Hölle; eine Büchse mit allen Täuschungen:
wer hat diesea Frauen-Werkzeug geschaffen? dieses Gift aus Nektar; die Fessel alles Lebendigen?

Kosambi 31 = Chowkhamba 45 Metrum = Sragdhāra (- - - - v - - / v v v v v v - / - v - - v - - )

Srngarasataka 30

स्मृता भवति तापाय दृष्टा चोन्मादकारिणी |
स्पृष्टा भवति मोहाय सा नाम दयिता कथम् || ३0 ||

smṛtā bhavati tāpāya / dṛṣṭā cônmāda-kāriṇī |
spṛṣṭā bhavati mohāya / sā nāma dayitā katham ? || 30 ||

Wenn man an sie denkt bereitet sie Schmerzen;
wenn man sie sieht, gerät man in Raserei;
wenn man sie berührt, verliert man den Verstand:
wie kann sie denn eine „Geliebte“ sein?

tāpa = Hitze Qual Glut Schmerz. unmāda = Raserei, Tollheit. moha = Verwirrung, Bethörung, Verblendung, Irrtum, Unverstand. dayitā = die Gattin, die Geliebte von day = teilnehmen an.

Kosambi 30 = Chowkhamba 42 Metrum = Anuṣṭubh.

Srngarasataka 29

स्मितं किञ्चिद्वक्त्रं सरलतरलो दृष्टिविभवः
परिस्पन्दो वाचामभिनवविलासोक्तिसरसः |
गतीनामारम्भः किशलयितलीलापरिकरः
स्पृशन्त्यास्तारुण्यं किमिव न हि रम्यं मृगदृशः || 29 |

smitaṃ kiñcid vaktraṃ / sarala-taralo dṛṣṭi-vibhavaḥ
parispando vācām / abhinava-vilāsokti-sarasaḥ |
gatīnām ārambhaḥ / kiśalayita-līlā-parikaraḥ
spṛśantyās tāruṇyaṃ / kim iva na hi ramyaṃ mṛgadṛśaḥ || 29 ||

Das leicht lächelndes Gesicht; die schlichte und schwankende Augenmacht;
das Zittern der Stimme; der Wortreiz frischer Verliebtheit;
der Beginn der Bewegungen [?]; die knospende Scherzmenge:
was ist an einer jungen Frau, die gerade das Jugendalter berührt, nicht lieblich?

sarala = gerade, richtig, ehrlich, schlicht. vibhava = Reichtum, Würde, Macht, Stellung, Herrschaft, Allgegenwart. parispanda = Zuckung, Bewegung. ārambha = Anfang, Unternehmung. parikara = Umgebung, Dienerschaft, Beistand, Hilfsmittel, ; Menge, Schaar. ramya = angenehm, lieblich.

Kosmabi 29 = Chowkhamba 6 = Stoler Miller 93.
Metrum = Śikhariṇī ( v - - - - - / v v v v v - - v v v - )

Srngarasataka 28

भ्रूचातुर्याकुञ्चिताक्षाः कटाक्षाः
स्निग्धा वाचो लज्जितान्ताश्च हासाः |
लीलामन्दं प्रस्थितं च स्थितं च
स्त्रीणामेतद्भूषणं चायुधं च || 28 ||

bhrū-cāturyâkuñcitâkṣāḥ kaṭākṣāḥ;
snigdhā vāco; / lajjitântāś ca hāsāḥ; |
līlā-mandaṃ / prasthitaṃ ca sthitaṃ ca:
strīṇām etad bhūṣaṇaṃ câyudhaṃ ca. || 28 ||

Seitenblicke, durch die die Augen mit der Gewandtheit der Brauen zusammenngezogen sind;
eine sanfte Stimme; verschämtes Kichern;
spielerisch-langsames Weggehen und Stehenbleiben:
das ist der Schmuck der Frauen – und ihre Waffe.

cāturya = Gewandheit, Anmut. snigdha = klebrig, feucht, glatt, sanft, mild, anhänglich, zugethan, lieb. snigdhāḥ vāco = f. pl. līlā im Instr. o. ifc. = im Spiel, zum Scherz, zum Schein.

= Chowkhamba 3.
Metrum = Śālinī ( - - - - / - v - - v - -)

Srngarasataka 27

नामृतं न विषं किञ्चिद्
एकां मुक्त्वा नितम्बिनीम् |
सैवामृतलता रक्ता
विरक्ता विषवल्लरी || 27 ||

nāmṛtaṃ, na viṣaṃ kiñcid,
ekāṃ muktvā nitambinīm. |
saivāmṛta-latā raktā,
viraktā viṣa-vallarī. || 27 ||

Es gibt keinen solchen Nektar und kein solches Gift,
wie eine üppig-schöne Frau.
Wenn sie liebt ist sie eine Nektar-Liane;
gleichgültig geworden eine Giftranke.

Wörtlich: „Es gibt keinen Nekatar..., außer einzig eine ....“
latā = Liane, Ranke. vallarī = Ranke.

Nenne nur das Weib! und weder Gift noch Nektar gibt es sonst;
Abgeneigt ist sie ein Giftbaum, zugeneigt ein Nektarzweig. (Rückert)

= Chowkhamba 44. Metrum = Anuṣṭubh

Srngarasataka 26

वक्त्रं चन्द्रविडम्बि पङ्कजपरीहासक्षमे लोचने
वर्णः स्वर्णमपाकरिष्णुरलिनीजिष्णुः कचानां चयः |
वक्षोजाविभकुम्भविभ्रमहरौ गुर्वी नितम्बस्थली
वाचां हारिषु मार्दवं युवतिषु स्वाभाविकं मण्डनम् ||26||

vaktraṃ candra-viḍambi , paṅkaja-parīhāsa-kṣame locane
varṇaḥ svarṇam apākariṣṇur , alinī- / jiṣṇuḥ kacānāṃ cayaḥ |
vakṣojāv ibha-kumbha-vibhrama-harau / gurvī nitamba-sthalī
vācāṃ hāriṣu mārdavaṃ yuvatiṣu / svābhāvikaṃ maṇḍanam ||26||

Ein Gesicht, das den Mond nachahmt; Augen, die Lotosblüten verspotten können;
eine Farbe, die Gold vertreibt; Haare, die Bienen besiegen;
Brüste, die die Lieblichkeit des Elefantenschädels rauben; einen Hintern, der gewichtig ist
und Sanftheit der Stimme sind der natürliche Schmuck entzückender Mädchen.

viḍambin = nachahmend, ähnlich, verspottend, entweihend. parīhāsa = parihāsa, d.h. Scherz, Spott. apākṛ = fortschaffen, vertreiben, beseitigen, vertilgen. alinī = Biene. kaca = Haupthaar. vakṣo-ja = Brustgeboren. hāra = entzückend.

= Chowkhamba 5; Metrum = Śārdūlavikrīḍita (- - - v v – v – v v v - / - - v - - v -)

Srngarasataka 25

क्वचित्सुभ्रूभङ्गैः क्वचिदपि च लज्जापरिगतैः
क्वचिद् भीतित्रस्तैः क्वचिदपि च लीलाविलसितैः ||
कुमारीनामेतैर्वदनसुभगैर्नेत्रवलितैः
क्वचिल्लीलाब्जानां प्रकरपरिकीर्णा इव दिशः || 25||

kvacit su-bhrū-bhaṅgaiḥ, / kvacid api ca lajjā-parigataiḥ
kvacid bhīti-trastaiḥ, / kvacid api ca līlā-vilasitaiḥ ||
kumārīnām etair / vadana-subhagair netra-valitaiḥ
kvacil līlābjānāṃ / prakara-parikīrṇā iva diśaḥ || 25 ||

Irgendwo runzeln sie die schönen Augenbrauen;
irgendwo sind sie schamerfüllt;
irgendwo durch eine Angst erschreckt;
irgendwo leuchten sie auf im Scherzen:
mit diese durch die Gesichter hübschen Augen-Bewegungen
der Mädchen
sind die Himmelsrichtungen gleichsam irgendwo bestreut mit einer Menge
von Lotosblüten.

val = sich wenden; sich äußern, zeigen. valita = gewandt, gebogen; begleitet von, verbunden mit (ifc.) Dhanasaragani: vibhramaiḥ. prakara = Haufen, Menge.
Metrum: Śikhariṇī

Srngarasataka 23

संसारेऽस्मिन्नसारे परिणतितरले द्वे गती पण्डितानां
तत्त्वज्ञानामृताम्भःप्लुतलुलितधियां यातु कालः कथञ्चित् |
नो चेन्मुग्धाङ्गनानां स्तनजघनघनाभोगसम्भोगिनीनां
स्थूलोपस्थस्थलीषु स्थगितकरतलस्पर्शलोलोद्यमानाम् || 23 ||

saṃsāre 'sminn asāre /
pariṇati-tarale / dve gatī paṇḍitānāṃ:
tattva-jñānâmṛtâmbhaḥ- /
pluta-lulita-dhiyāṃ / yātu kālaḥ kathañcit |
no cen mugdhâṅganānāṃ /
stana-jaghana-ghanâbhoga-sambhoginīnāṃ
sthūlôpastha-sthalīṣu /
sthagita-karatala- / sparśa-lolodyamānām || 23 ||

Das Samsara ist leer
und unbeständig durch ständige Veränderung.
Für Philosophen gibt es dort zwei Wege:
Ihnen möge die Zeit irgendwie vergehen,
während ihr Geist badet und wogt
im Wasser des Nektars der Wahrheits-Erkenntnis.
Oder aber wähernd sie sich mühen im Berührungsspiel
ihrer Hände die sie verbergen
in den fleischlichen Schößen
von lieblichen Frauen,
die sich einer Ausdehnung erfreuen,
die voll von Busen und Hintern ist [?].

sāra = der feste innere Kern eines Körpers; ... Wert, Vermögen, Reichtum; das Beste, die Hauptsache, Quintessenz von. hart, fest, stark, kostbar, best. pariṇati = Umwandlung, Wechsel, Entwicklung, Reife, Erfüllung, Ende, Schluss. tarala = schwankend, zitternd, unbeständig. lulita = ... bewegt, flatternd, wogend. ghana = ... voll von. ābhoga = Biegung, Rundung, Umfang, Fülle. sthūla = dick, fest, stark. grob, materiell. upastha = Schoß; die Geschlechtsorgane. sthalī = ... Ort, Stelle. upasthasathlī = nitambasthalī (Dhanasaragani). sthagita = siehe unten sthag; ethymologische verwandt mit „gesteckt“. lolā = Spiel, Scherz, Schein, Verstellung, Anmut, Reiz. ifc. im Spiel, zum Scherz, zum Schein. udyata = ... gerüstet, bereit, entschlossen zu, bedacht auf, bemüht.

Kosambi 23 = Chowkhamba 37
Metrum: sragdhāra (- - - - v - - / v v v v v v - / - v - - v - - )

Srngarasataka 22 (Bhartrhari)

उपरि घनं घनपटलं
तिर्यग्गिरयोऽपि नर्तितमयूराः |
क्षितिरपि कन्दलधवला
दृष्टिं पथिकः क्व पातयतु || 22 ||

upari ghanaṃ ghana-paṭalaṃ
tiryag girayo 'pi nartita-mayūrāḥ |
kṣitir api kandala-dhavalā
dṛṣṭiṃ pathikaḥ kva pātayatu || 22 ||

Oben die dichte Wolkenmasse;
um ihn herum die Berge, auf denen Pfauen tanzen.;
und die Erde ist weiß von Kandala-Blüten:
wohin soll der Wanderer seinen Blick wenden?

Metrum: Arya
Kosambi 22 = Chowkhamba 92

tiryañc = wagerecht; das wagerechte, Tier.kandala = "kandalaih kandaih" (Dhanasaragani). kanda = Amorphophallus Campanulatus (MW)

Amorphophallus bulbifer
http://en.wikipedia.org/wiki/Amorphophallus

Srngarasataka 21 (Bhartrhari)

राजंस्तृष्णाम्बुराशेर्नहि जगति गतः कश्चिदेवावसानं
को वाप्यर्थैः प्रभूतैः स्ववपुषि गलिते यौवने सानुरागे |
गछामः सद्म यावद् विकसितकुमुदेन्दीवरालोकिनीनाम्
आक्रम्याक्रम्य रूपं झटिति न जरया लुञ्च्यते प्रेयसीनाम् || 21 ||

rājaṃs ! tṛṣṇāmburāśer / na hi jagati gataḥ / kaścid evâvasānaṃ.
ko vâpy arthaiḥ prabhūtaiḥ / sva-vapuṣi galite / yauvane sânurāge |
gacchāmaḥ sadma yāvad / vikasita-kumudêndīvarâlokinīnām
ākramyâkramya rūpaṃ / jhaṭiti na jarayā / luñcyate preyasīnām || 21 ||

König! in der Welt gelangte niemand je ans Ende des Ozeans des Durstes.
Was soll ich mit dem vielen Geld, wenn die Jugend samt Leidenschaft aus meinem Körper verschwunden ist?
Ich will nach hause gehen, bevor von den Geliebten, deren Augen aufgblühten Nachtlotosblumen gleichen,
die Schönheit vom Alter immer wieder angegriffen und dann plötzlich abgerissen wird.

Metrum: sragdhāra (- - - - v - - / v v v v v v - / - v - - v - - )

avasāna = Aufhörn, Ende. prabhūta = reichlich. gal = herabträufeln, -fallen, verschwinden. kumuda = weiße Nachlotosblüte. luñc = raufen, rupfen, abreißen, enthülsen. preyasī = die Geliebte.

Kosambi hat sânurāgaḥ statt sânurāge.

Srngarasataka 17 (Bhartrhari)

किमिह बहुभिरुक्तैर्वस्तुषून्यैः प्रलापैर्
द्वयमपि पुरुषाणां सर्वदा सेवनीयम् |
अभिनवमदलीलालालसं सुन्दरीणां
स्तनभरपरिखिन्नं यौवनं वा वनं वा ||17||

kim iha bahubhir uktair vastu-śūnyaiḥ pralāpair ?
dvayam api puruṣāṇāṃ sarvadā sevanīyam :|
abhinava-mada-līlā-lālasaṃ sundarīṇāṃ
stana-bhara-parikhinnaṃ yauvanaṃ vā, vanaṃ vā ||17||

Wozu darüber die vielen Worte, das inhaltsleere Geschwätz?
Die Männer sollen sich immer allen beiden hingeben:
sowohl der vom ersten Liebesrauschspiel lüsternen Jugend schöner Frauen,
gedrückt von der Last des Busen, als auch - der Wildnis.

lālasam: verlangend, lüstern, gierig nach. mada = Erregung, Begeisterung, Freude, Lust, Rausch, Liebes o. Hochmutsrausch, Übermut, Dünkel, Stolz auf; Rauschtrank, Honigseim, Brunstsaft (beim Elefanten).

Bombay-Sisters: सौन्दर्यलहरी

Get this widget | Track details | eSnips Social DNA

Srngarasataka 16 (Bhartrhari)

मात्सर्यमुत्सार्य विचार्य कार्यम्
आर्याः समर्यादम् इदं वदन्तु |
सेव्या नितम्बाः किमु भूधराणाम्
उत स्मरस्मेरविलासिनीनाम् ||

mātsaryam utsārya, vicārya kāryam
āryāḥ sa-maryādam idaṃ vadantu |
sevyā nitambāḥ kimu bhū-dharāṇām,
uta smara-smera-vilāsinīnām ||16||

Die Edlen sollen ihren Neid aufgeben, die Pflicht überdenken
und dann bestimmt sagen:
soll man sich (als Einsiedler) dem Abhang (nitamba) eines Berges hingeben, oder den Hintern (nitamba) von Liebe-erfüllten anmutigen Frauen?

mātsarya = Neid, Unzufriedenheit. ut-sar = Kausativ: abwerfen, beseitigen. smara = Erinnerung, Gedächtnis, Sehnsucht, Liebe, der Liebesgott. smera = lächelnd, aufgeblüht, voll von.

Srngarasataka 14 (Bhartrhari)

असाराः सन्त्येते विरतिविरसा ये च विषया
जुगुप्स्यन्तां यद्वा ननु सकलदोषास्पदमिति |
तथाप्यन्तस्तत्त्वप्रणिहितधियामप्यतिबल-
स्तदीयोऽनाख्येयः स्फुरति हृदये कोऽपि महिमा ||14||

a-sārāḥ santy ete virati-virasā, ye ca viṣayā,
jugupsyantāṃ yadvā nanu "sakala-doṣāspadam" iti |
tathāpy antas-tattva-praṇihita-dhiyām apy atibalas
tadīyo 'nākhyeyaḥ sphurati hṛdaye ko'pi mahimā||14||

Die freud- und geschmackslosen Sinnelsobjekte sind eitel.
Sie sollen als Ort von allem Negativen verachtet werden.
Dennoch funkelt irgendeine unerklärliche Größe die sie haben
sehr mächtig auch im Herz von denen, die ihren Geist auf die innere Wahrheit richten.

Kosambi 14 = Chowkhamba
Metrum: Śikhariṇī

Srngarasataka 11 (Bhartrhari)

लीलावतीनां सहजा विलासास्
त एव मूढस्य हृदि स्फुरन्ति |
रागो नलिन्या हि निसर्गसिद्धस्
तत्र भ्रमत्येव मुधा षडङ्घ्रिः |11|

līlāvatīnāṃ sahajā vilāsās
ta eva mūḍhasya hṛdi sphuranti. |
rāgo nalinyā hi nisarga-siddhas ;
tatra bhramaty eva mudhā ṣaḍ-aṅghriḥ |11|

Obwohl das Tändeln schönen Frauen angeboren ist,
funkelt es einem Toren in das Herz.
Auch eine Lotosblüte ist schon von Natur aus rot.
Aber die Biene irrt dort vergebens umher.

Erklärung: die Biene meint, die Blüte sei aus Liebe zu ihr errötet. Aber sie ist von Natur aus rot. Ebenso ist es mit schönen Frauen. Sie flirten einfach von Natur aus, nicht nur, wenn sie verliebt sind.

līlā = Spiel, Scherz, Schein, Verstellung, Anmut, Reiz. līlāvatī = eine Schöne. vilāsa = Erscheinen, Spiel, Scherz, Tändelei, Munterkeit, Verliebtheit, Anmut, Reiz. las = strahlen, prangen, erscheinen, entstehen, sich erheben, ertönen; lustig sein, sich vergnügen.

Srngarasataka 10 (Bhartrhari)

सत्यं जना वच्मि न पक्षपाताल्
लोकेषु सप्तस्वपि तथ्यमेतत् |
नान्यन् मनोहारि नितम्बिनीभ्यो
दुःखैकहेतुर्न हि कष्चिदन्यः || 10||

satyaṃ janā! vacmi na pakṣa-pātāl
lokeṣu saptasv api tathyam etat |
nânyan manohāri nitambinībhyo
duḥkhaika-hetur na hi kaścid anyaḥ || 10||

Ich spreche die Wahrheit Leute! nicht aus Parteilichkeit!
In allen sieben Welten ist das wahr:
es gibt nichts anderes als junge Frauen, das bezaubert;
gewiß nichts anderes, das nur ein Grund für Leid ist.

tathyam = wahr, Wahrheit. nitambinī = Weib mit schönen Hinterbacken, üppige Schönheit.

Srngarasataka 9 (Bhartrhari)

एताश्चलद्वलयसंहतिमेखलोत्थ-
झङ्कारनूपुररवाहृतराजहंस्यः |
कुर्वन्ति कस्य न मनो विवशं तरुण्यो
वित्रस्तमुग्धहरिणीसदृशाक्षिपातैः ||9||

etāś calad-valaya-saṁhati-mekhalôttha-
jhaṅkāra-nūpura-ravāhṛta-rājahaṁsyaḥ |
kurvanti kasya na mano vivaśaṁ taruṇyo
vitrasta-mugdha-hariṇī-sadṛśâkṣi-pātaiḥ ||9||

Mit ihren zitternden Armreifen, mit dem sich aus ihren Gürteln erhebenden
Klirren und mit den Tönen ihrer Fußringe entzücken sie die Königs-Schwäne:
Wessen Herz machen die jungen Frauen nicht willenlos,
mit ihren Seitenblicken, die denen von erschreckten und verwirrten Gazellen gleichen.

cal = zittern. saṃhati = Vereinigung, Masse, Fülle. nūpura = Fußring.
hariṇī = Gazelle. vitrasta-mugdha-hariṇī-sadṛśâkṣi-pātaiḥ = capala-kaṭākṣa-pātair ityarthaḥ.

Srngarasataka 8 (Bhartrhari)

स्मितेन भावेन च लज्जया धिया
पराङ्मुखैरर्धकटाक्षवीक्षितैः |
वचोभिरीर्श्याकलहेन लीलया
समस्तभावैः खलु बन्धनं स्त्रियः || 8 ||

smitena bhāvena ca lajjayā dhiyā
parāṇmukhair ardha-kaṭākṣa-vīkṣitaiḥ |
vacobhir īrṣyā-kalahena līlayā
samasta-bhāvaiḥ khalu bandhanaṃ striyaḥ

Durch ihr Lächeln, Zuneigung, Scham, Verstand,
durch abgewandte Gesichter, durch halbe Seitenblicke,
durch ihr Reden, Streit aus Eifersucht oder Spiel:
in jeder Art und Weise sind die Frauen eine Fessel.

Saundaryalahari 48

Saundaryalaharī 48 beschreibt die drei Augen der Göttin:

अहः सूते सव्यं तव नयनमर्कात्मकतया
त्रियामां वामं ते सृजति रजनीनायकतया ।
तृतीया ते दृष्टिर्दरदलितहेमाम्बुजरुचिः
समाधत्ते संध्यां दिवसनिशयोरन्तरचरीम् ॥ ४८ ॥

ahaḥ sūte savyaṁ tava nayanam arkâtmaka-tayā
tri-yāmāṁ vāmaṁ te sṛjati rajanī-nāyaka-tayā |
tṛtīyā te dṛṣṭir dara-dalita-hemâmbu-ja-ruciḥ
samādhatte saṁdhyāṁ divasa-niśayor antara-carīm || 48 ||

Dein rechtes Auge erzeugt als Sonne den Tag;
Dein linkes erschaft als Mond die Nacht;
Dein drittes Auge, das glänzt wie eine ein wenig aufgeblühte goldene Lotosblüte,
setzt, zwischen Tag und Nacht wandelnd, die Dämmerung fest.

sū = zeugen gebären, hervorbringen. savya = heißt seltsamerweise sowohl „links“ als auch „rechts“. yāma = Nachtwache. tri-yāma= drei Nachtwachen, d.i. die Nacht. rajanī-nāyaka = Führer der Nacht, d.i. der Mond. dara = ein bischen. dalita = aufgeblüht, geöffnet. dara-dalita-hema-ambu-ja-ruci = das, dessen Glanz wie der einer ein bischen aufgeblühten goldenen Wasser-Geborenen ist.

Saundaryalahari 47

Saundaryalaharī 47 vergleicht die Augenbrauen der Göttin mit dem Bogen des Liebesgottes. (Siehe Vers 6)

भ्रुवौ भुग्ने किंचिद्भुवनभयभङ्गव्यसनिनि
त्वदीये नेत्राभ्यां मधुकररुचिभ्यां धृतगुणम् ।
धनुर्मन्ये सव्येतरकरगृहीतं रतिपतेः
प्रकोष्ठे मुष्टौ च स्थगयति निगूढान्तरमुमे ॥ ४७ ॥

bhruvau bhugne kiṁcid bhuvana-bhaya-bhaṅga-vyasanini !
tvadīye netrābhyāṁ madhu-kara-rucibhyāṁ dhṛta-guṇam |
dhanur manye savyetara-kara-gṛhītaṁ rati-pateḥ
prakoṣṭhe muṣṭau ca sthagayati nigūḍhântaram ume ! || 47 ||

Deine gebogenen Augenbrauen – leidenschaftliche Brecherin der Furcht in der Welt!
sind, so glaube ich, der Bogen des Liebesgottes,
der durch Deine wie Bienen glänzenden Augen mit einer Sehne versehen ist.
Er hält ihn mit der rechten Hand. Da seine Faust und sein Unterarm ihn verhüllen, ist seine Mitte verborgen.

bhrū = f. Braue. prakoṣṭha = Vorderarm. sthag = sthagayati; verhüllen, verbergen.

Saundaryalahari 46

Saundaryalaharī 46 beschreibt die Stirn der Göttin:

ललाटं लावण्यद्युतिविमलमाभाति तव य
द्वितीयं तन्मन्ये मकुटघटितं चन्द्रशकलम् ।
विपर्यासन्यासादुभयमपि संभूय च मिथः
सुधालेपस्यूतिः परिणमति राकाहिमकरः ॥ ४६ ॥

lalāṭaṁ lāvaṇya-dyuti-vimalam ābhāti tava yad
dvitīyaṁ tan manye makuṭa-ghaṭitaṁ candra-śakalam |
viparyāsa-nyāsād ubhayam api saṁbhūya ca mithaḥ
sudhā-lepa-syūtiḥ pariṇamati rākā-hima-karaḥ || 46 ||

Deine Stirn scheint rein durch den Glanz ihrer Schönheit.
Ich glaube, sie ist eine zweite Mondsichel, an deinem Diadem befestigt.
Wenn man die beiden umdreht, und miteinander verbindet,
verwandeln sie sich in den Vollmond, die Naht übertüncht mit Nektar.

lāvaṇya = Salzigkeit, Reiz, Schönheit. dyuti = Glanz, Pracht, Würde. śakala = Stückchen von, Hälfte. ghaṭ = verbinden mit. makuṭa = Diadem. syūti = Nähen. Familie, Nachkommen. rākā = Vollmondstag.

Saundaryalahari 44

Saundaryalaharī 44 beschreibt den Scheitel der Göttin -- mit etwas ungewöhnlichen Metaphern. Dennoch hier die Übersetzung:

तनोतु क्षेमं नस्तव वदनसौन्दर्यलहरी
परीवाहस्रोतःसरणिरिव सीमन्तसरणिः ।
वहन्ती सिन्दूरं प्रबलकबरीभारतिमिर
द्विषां बृन्दैर्बन्दीकृतमिव नवीनार्ककिरणम् ॥ ४४

tanotu kṣemaṁ nas tava vadana-saundarya-laharī-
parīvāha-srotaḥ-saraṇir iva sīmanta-saraṇiḥ |
vahantī sindūraṁ prabala-kabarī-bhāra-timira-
dviṣāṁ bṛndair bandī-kṛtam iva navīnârka-kiraṇam || 44 ||

Die Linie deines Scheitels möge unser Wohlergehen vermehren.
Sie gleicht einem durch Deines Gesichtes Schönheits-Woge überfließenden Flußbett.
Mit Zinoberrot geschmückt gleicht sie den Strahlen der jungen Sonne,
die gefangen wurden durch die Feindesschaaren der der großen Dunkelheit Deiner Haar-Menge.

parīvaha-srotas = überfließender Strom. saraṇi = f. Pfad. sīmanta = Scheitel. sindūra = Zinnoberrot. bandī = Gefangener. kabarī = Haarflechte. prabala = groß, stark. dviṣ = Feind. kṣema = Wohnsitz, Heim, Ruhe, Sicherheit. tan = vermehren.

Saundaryalahari 45

Saundaryalaharī 45 beschreibt das lächelnde Gesicht der Göttin. Die (drei) Augen des Siva berauschen sich daran wie Bienen an Lotosfasern:

अरालैः स्वाभाव्यादलिकलभसश्रीभिरलकैः
परीतं ते वक्त्रं परिहसति पङ्केरुहरुचिम् ।
दरस्मेरे यस्मिन् दशनरुचिकिञ्जल्करुचिरे
सुगन्धौ माद्यन्ति स्मरदहनचक्षुर्मधुलिहः ॥ ४५ ॥

arālaiḥ svābhāvyād ali-kalabha-sa-śrībhir alakaiḥ
parītaṁ te vaktraṁ parihasati paṅkeruha-rucim |
dara-smere yasmin daśana-ruci-kiñjalka-rucire
sugandhau mādyanti smara-dahana-cakṣur-madhulihaḥ || 45

Von wie Bienen-Weibchen glänzenden, von Natur aus lockigen Locken
umrahmt verlacht Dein Gesicht den Glanz der Lotos-Blüten.
An diesem, das mit einem leichten Lächeln, durch den Glanz Deiner Zähne glänzt wie Lotosfasern,
und das duftet, berauschen sich die Augen des Śiva wie Bienen.
(Üb. Karttikeya)

arāla = krumm. kalabha = Elefantenkalb. smera = Lächeln. dara = ein bischen. kiñjalka = Lotosfaser [?]. mad = sich berauschen.

Sanskrit mit OpenOffice eingeben

Endlich habe ich Programme gefunden, mit denen man mit OpenOffice unter Linux bequem Sanskit-Texte eingeben kann.

• Für die Eingabe von dikritischen Zeichen mit der Alt-Taste: ein Makro aus Thailand: http://ibc.ac.th/faqing/node/24
• Auf der Seite http://www.sktutilities.com/downloadAction.do gibt es u.a. einen Konvertierer von HK/Itrans-Umschrift zu Unicode-Umschrift und Unicode-Devanagari. Das Java-Programm kann man online benutzen oder herunterladen. Den damit erzeugten Text kann man sich per cut and paste nach OpenOffice kopieren.

Srngarasataka 4 (Bhartrhari)

धन्यास्त एव धवलायतलोचनानां
तारुण्यदर्पघनपीनपयोधराणाम्|
क्षामोदरोपरिलसत्त्रिवलीलतानां
दृष्ट्वाकृतिं विकृतिमेति मनो न येषाम् ||4

dhanyās ta eva , dhavalâyata-locanānāṃ,
tāruṇya-darpa-ghana-pīna-payodharāṇām,
kṣāmodaropari-lasat-trivalī-latānāṃ,
dṛṣṭvâkṛtiṃ , vikṛtim eti mano na yeṣām ||4 ||

Die sind glücklich, welche die Gestalt von Hell- und Langäugigen [Frauen]
-- mit den durch Jugendstolz festen und geschwellten Busen
und mit den auf dem schlanken Bauch prangenden drei Falten --
gesehen haben und deren Herz sich dennoch nicht verwirrt.
(Üb. Karttikeya)

valī = Falte, Runzel. dhavala = weiß.
Vers 4 von Kosambi = Brzezinski 61; Miller 77.

Srngarasataka 3 (Bhartrhari)

तावदेव कृतिनामपि स्फुरति एष
निर्मल-विवेक-दीपकः ।
यावदेव न कुरङ्ग-चक्षुषां
ताड्यते चटुल-लोचनञ्चलैः ॥३

tāvad eva kṛtinām api sphuraty eṣa
nirmala-viveka-dīpakaḥ , |
yāvad eva na kuraṅga-cakṣuṣāṃ
tāḍyate caṭula-locanâñcalaiḥ || 3 (Numerierung Kosambi) ||

Auch die makellose Weisheits-Leuchte der Gewinner
funkelt nur so lange,
bis die hübschen Seitenblicke
einer Antilopenäugigen sie trifft

sphur = blinken, funkeln. kuraṅga = Antilope. tāḍ = Kaus. Pas.: geschlagen werden, getroffen werden. caṭula = zitternd, unstet, hübsch.

Srngarasataka 7 (Bhartrhari)

द्रष्टव्येषु किमुत्तमं मृगदृशः प्रेमप्रसन्नं मुखं
घ्रातव्येष्वपि किं तसास्यपवनः श्रव्येषु किं तद्वचः ।
किं स्वाद्येषु तदोष्ठपल्लवरसः स्पृश्येषु किं तद्वपुर्
ध्येयं किं नवयौवने सहृदयैः सर्वत्र तद्विभ्रमा ॥७

draṣṭavyeṣu kim uttamaṃ ? mṛgadṛśaḥ prema-prasannaṃ mukhaṃ;
ghrātaveṣv api kiṃ ? tad-āsya-pavanaḥ ; śravyeṣu kiṃ ? tad-vacaḥ ; |
kiṃ svādyeṣu ? tad-oṣṭha-pallava-rasaḥ ; spṛśyeṣu kiṃ ? tad-vapur ;
dhyeyaṃ kiṃ ? nava-yauvane sahṛdayaiḥ sarvatra tad-vibhramāḥ ||7||

Was ist das Höchste unter dem Sichtbaren? – das liebesklare Gesicht einer Gazellenäugigen;
und unter den Gerüchen? ihr Atem; unter den Tönen? ihre Rede;
unter dem Geschmäckern? der Geschmack ihrer Lippen; unter dem Berührbaren? ihr Leib;
woran soll man denken? überall an ihre Kokettere in frischer Jugend mit Freunden. (Üb. Karttikeya)

Was ist Edlen gut zu sehen? Liebchens klares Angesicht.
Was zu atmen? dessen Mundhauch. Was zu hören? dessen Wort.
Was zu kosten? dessen Lippe. Was zu fühlen? dessen Leib.
Was zu denken? dessen Anmut. Reizend ist es allerwärts. (Üb. Rückert)

vibhrama = das Umherirren, Zucken, Koketterie .. Trugbild, Schein.

Saundaryalahari 43

Saundaryalahari 43 beschreibt die Haare der Göttin:

धुनोतु ध्वान्तं नस्तुलित-दलितेन्दीवर-वनम्
घन-स्निग्ध-श्लक्ष्णं चिकुर-निकुरम्बं तव शिवे ।
यदीयं सौरभ्यं सहजमुपलब्धुं सुमनसो
वसन्त्यस्मिन्मन्ये वल-मथन-वाटी-विटपिनाम् ॥४३॥

dhunotu dhvāntaṃ nas tulita-dalitêndīvara-vanaṃ
ghana-snigdha-ślakṣṇaṃ cikura-nikurambaṃ tava śive |
yadīyaṃ saurabhyaṃ sahajam upalabdhuṃ sumanaso
vasanty asmin manye vala-mathana-vāṭī-viṭapinām || 43||

Dein dichtes, glänzendes weiches Haar, holde Göttin!, das den aufgeblühten Indīvara-Blumen gleicht, möge unsere Finsternis abschütteln!
Ich glaube, die Sumanas-Blumen von den Bäumen in Indras Garten wohnen darin, um seinen natürlichen Duft zu erlangen.

dhvānta = Finsternis; cikura = Haar; nikuramba = Menge; dalita = aufgeblüht; viṭapin = Baum; vāṭī = Garten; valamathana = Indra.

Saundaryalahari 6

धनुः पौष्पं मौर्वी मधुकरमयी पञ्च विशिखाः
वसन्तः सामन्तो मलयमरुदायोधनरथः ।
तथाप्येकः सर्वं हिमगिरिसुते कामपि कृपाम्
अपाङ्गात्ते लब्ध्वा जगदिदमनङ्गो विजयते ॥

dhanuḥ pauṣpaṃ ; maurvī madhu-kara-mayī ; pancha viśikāḥ ;
vasantaḥ sāmanto ; malaya-marud-āyodhana-rathaḥ ;
tathā 'py ekaḥ sarvam hima-giri-sute ! kāmapi kripām
apāngāt te labdhvā jagad idam anango vijayate.

Ein Bogen aus Blumen, die Sehne aus Bienen, nur fünf Pfeile,
den Frühling als Vasall, den Malaya-Wind als Kampfwagen:
Selbst so und alleine -- O Tochter der Schneeberge! -- besiegt der Liebesgott die ganze Welt,
da er irgendeine Gnade aus deinen Augenwinkeln erlangt hat.

Oh, daughter of the mountain of ice,
With a bow made of flowers,
Bow string made of honey bees,
Five arrows made of only tender flowers,
With spring as his minister,
And riding on the chariot of breeze from Malaya mountains
The God of Love who does not have a body,
Gets the sideways glance of your holy eyes,
And is able to win all the world alone6 (tr. P.R. Ramachander).

maurvī = Bogensehne. vāsanta = Vasall.

Saundaryalahari 5

हरिस्त्वामाराध्य प्रणतजनसौभाग्यजनीं
पुरा नारी भूत्वा पुररिपुमपि क्षोभमनयत् ।
स्मरोऽपि त्वां नत्वा रतिनयनलेह्येन वपुषा
मुनीनामप्यन्तः प्रभवति हि मोहाय महताम् ॥५॥

haris tvām ārādhya praṇata-jana-saubhāgya-jananīṃ
purā nārī bhūtvā puraripum api kṣobham anayat |
smaro 'pi tvāṃ natvā rati-nayana-lehyena vapuṣā
munīnām apy antaḥ prabhavati hi mohāya mahatām ||5||

Viṣṇu verehrte einst Dich, die ihre Verehrter schön und herrlich macht.
Daraufhin wurde er zur Frau und konnte so selbst Śiva bewegen.
Auch der Liebesgott verehrte Dich. Mit seiner schönen Gestalt, die Rati, seine Frau mit ihren Augen leckt,
kann er nun in den Herzen selbst großer Asketen Betörung erzeugen.

You who grant all the good things,
To those who bow at your feet,
Was worshipped by the Lord Vishnu,
Who took the pretty lovable feminine form,
And could move the mind of he who burnt the cities,
And make him fall in love with him.
And the God of love, Manmatha,
Took the form which is like nectar,
Drunk by the eyes by Rati his wive,
After venerating you,
Was able to create passion,
Even in the mind of Sages the great (tr. P.R. Ramachander).

Uttararamacarita 5.16 (Bhavabhuti)

कुमारौ -- (अन्योन्यं प्रति) अहो प्रियदर्शनः कुमारः । (स्नेहानुरागं निर्वर्ण्य।)

यदृच्छासंवादः किमु किमु गुणानामतिशयः
पुराणो वा जन्मान्तरनिबद्धः परिचयः ।
निजो वा संबन्धः किमु विधिवशात्कोऽप्यविदितो
ममैतस्मिन्दृष्टे हृदयमवधानं रचयति ॥५.१६॥

kumārau – (anyonyaṃ prati) aho priya-darśanaḥ kumāraḥ | (sa-snehânurāgaṃ nirvarṇya|)

yadṛcchā-saṃvādaḥ kimu kimu guṇānām atiśayaḥ
purāṇo vā janmântara-nibaddhaḥ paricayaḥ |
nijo vā saṃbandhaḥ kimu vidhi-vaśāt ko'py a-vidito
mamâitasmin dṛṣṭe hṛdayam avadhānaṃ racayati || 5.16||

Die beiden Prinzen (zu einander):
O, der Prinz ist lieblich anzusehen! (nachdem sie sich mit Liebe und Zuneigung betrachtet haben:)

Ist es unser zufälliges Gespräch, oder das Übermaß seiner Qualitäten,
oder unsere in einem früheren Leben gemachte Bekanntschaft,
oder eine natürliche Verbindung durch das Schicksal, die ich nicht kenne,
dass mein Herz, sobald ich ihn gesehen habe, von ihm so fasziniert ist?

The Princes [Candraketu (Lakṣmanṇa's son) and Lava (son of Rāma)] -- (To each other). O, how noble looking this prince is! (They behold each other with love and affection).

Can it be the fortuitous conversation or the excess of excellences,
or the time-honoured friendship formed in some previous live,
or my relationship with him owing to the will of providence, not yet known to me,
that my heart feels drawn toward him at first sight? (5.16) (tr. M.R. Kale)

Śṛṅgāraśataka 14 (Bhartrhari)

सति प्रदीपे सत्यग्नौ सत्सु तारारवीन्दुषु ।
विना मे मृगशावाक्ष्या तमोभूतमिदं जगत्त्॥

sati pradīpe , saty agnau , satsu tārā-ravenduṣu , |
vinā me mṛga-śāvākṣyā , tamo-bhūtam idaṃ jagat ||14||

Selbst wenn da eine Lampe ist, wenn da ein Feuer ist,
wenn da Sterne, Sonne und Mond sind --
ohne meine Rehkälbchenäugige ist die Welt finster geworden.

Scheine Lampe, glänze Feuer, leuchte Sonne, Mond und Stern;
Fern von euch, Gazellenaugen, ist die Welt mir Finsternis.
(Üb. Friedrich Rückert।)

Bodhicaryavatara

buddhaṃ gacchāmi śaraṇaṃ yāvadā bodhi-maṇḍataḥ |

dharmaṃ gacchāmi śaraṇaṃ bodhi-sattva-gaṇaṃ tathā ||